Moodsate linnaelanike meelest on maastik ja valgus rütmiline kombinatsioon. Valgustugevuse sobiv paigutus ja loodusliku keskkonnaruumi ülesehitamine, varjamise ja ilmutamise, mahasurumise ja täiustamise kasutamine kehastavad täielikult traditsioonilise ida tsivilisatsiooni vaimu, taastoodavad humanistliku atmosfääri dialektilist suhet, suurendavad ruumilist varieeruvust ja loovad öise stseeni efekti, mis muutub igal sammul.
Teaduslik maastik ja valgus nõuavad analüüsi ja mõistmist; maastikuvalgustus nõuab hindamist ja maitset; ja kunst nõuab sügavat mõtlemist ja taju. Maastikuvalgustuskunst peab elujõu tekitamiseks tuginema valgusele ja valgustusele. Valgustus võib muuta keskkonna välimust; kunstiline valgustus ja värvid loovad dünaamilisi ja staatilisi valguse, heli ja värvide maastikke, rõhutades veelgi maastikuaia valgustite miniaturiseerimist, skulptuursust ja moodust-, kaunistades looduslikku keskkonda.
